Igatsus..

Väsinud olen. Ei jõua ära oodata, mil üle koduläve astun ja Rossu kaisus unne vajun. Ja siis lihtsalt olen, mõtiskledes möödunud aasta üle ja mis tuleb järgmisena.

Puhata tahaks. Ilma segamata. Ilma üleliigse lobata. Ilma üleliigsete emotsioonideta, mis on saatnud mind terve aasta. Ilma ärevuseta ja enda pideva kehtestamisega.

Kõigile, kes mulle mõtlevad ja igatsevad tahan suured vabandused saata, et endast väga tihti teada ei anna. Kui te vaid teaks, kui palju ma tegelikult teile mõtlen ja igatsen. Võibolla see võtabki jõua, et üks pikk kiri valmis kirjutada. Sest emotsioone oleks liiga palju. Gerla oli siin ja andis mulle mõista, kui toredad te kõik olete ja kui vedanud mul on. Sander, pea veel viimased kuud vastu ja siis veedame ühe mõnusa nädala koos Hollandimaal, eks. Oi, kuidas ma oma vennat ikka igatsen! Ema, ma tean kui väga mind koju ootad, et oma mõtteid minuga jagada. Varsti olen seal ja väsitan Su oma lobaga ära ;) Tubli oled, et seal meie kõigi jaoks olemas oled! Paps, hea logo saime ikka koos kokku onju. Selle auks võtame suvel koos sõidutunde, et ma saaks ka logoga ringi uhkeldada. Sina siis õpetaja rollis, eks. Kai ja Andres, mis ma oskan öelda, uudis mis teilt saime on ilusaim maailmas. See teeb õnnelikuks. Teie õnn teeb õnnelikuks. Kati ja Ingmar, hmmm, Ingmarit ju tegelikult väga veel ei tunnegi, aga Sa oleks nagu juba aastad meie pereliige olnud. Nii tore, et meie armsa emotsionaalse Kati ellu tulid. Ja Kati, lihtsalt kui hea on Sinuga koos neid tähtsaid eluteemasid arutada ja veidi toriseda. Ja mu kõik kallid tüdrukud, oijah, nii musid olete mulle. Mis siin ikka, juunikuus kallistame tunde, eks ;)

NII IGATSEN JA ARMASTAN TEID KÕIKI!